Digitalisering
SMJ digitaliseringimut tunngasunik siunnersuisarlunilu aaqqissuussinernik pilersuisarpoq. Suliat tamakku pitsaassusermik, naammassisaqarsinnaassusermik, nutaaliornermillu siuarsaasarput – suliniutit ataasiakkaat iluini aammali suliniutit assigiinngitsut ataqatigiissaarnissaanni.
- Datanik ilisimatusarneq silassorissuusiarlu
- Kisitsisit, eqimattat, piffissamillu nalunaarsuinerit
- Allatat, nipit, assit, videollu
- SQL aamma cloud
- Maskinlæring, dyb læring, aamma NLP
- API, dashboard, MLOps aamma aaqqissuussinerit
- Aaqqissuussat ChatGPT-mut eqqaanartut – datat nammineq pigisat aallaavigalugit
- IKT/BIM aamma 3D
- IKT aamma BIM
- Sakkussat nammineerlutik sulisartut
- IKT-mi iliuusissanik atuilersitsineq
- Suliniutinik ataqatigiissaarineq ikioqatigiinnissamullu sakkussat
- 3D scanning
- GIS aamma GeoData
- GIS aamma geodata
- Sensorit nalunaarsuinerlu
- Nunat assingi
Datat silassorissuusiallu ukiuni kingullerni suleriaatsivut tamaasa allanngortilluinnarsimavaat, maannalu suliassat ajornanngitsut ajornartorujussuillu suliarinerini iluaqutigineqartaqalutik. Datat tunngavigalugit misissuinikkut suleriaatsit pitsanngorsarneqarsinnaapput, siumut missingersuusiortoqarsinnaavoq, tunngavilersorluakkamillu aalajangiisinnaaneq oqinnerulernikuulluni. Tamanna periarfissanut nutaanut ammaassisuuvoq, isumannaannerusumillu siuariartornissamik periarfissiilluni. Uatsinni siunnersortit qangalili ilisimasaqarfitsinni nukissiornermi, uumatitsivinni, imeqarnermilu misilittakkavut nassarlugit datanik silassorissuusiamillu immikkut ilisimasaqarlutik sullissinnaavaatsit, illit dataativit paasilluarnissaannut ikiorlutit.
Suliaqarfimmi digitaliusumi ilaatigut aamma IKT/BIM aamma 3D scanning atugarisarpagut. Sakkussat taakku eqqorluartumik sukkanerusumillu naammassisaqarsinnaanermik kiisalu suleqatigiinnermik siuarsaasuusarput. Modellit digitaliusut 3D scanningillu atorlugit suliniutip ingerlarngani alloriarfiit tamaasa pitsanngorsaavigisinnaavagut, ilusilersuinermit pilersaarusiornermillu sanaartorneq aserfallatsaaliuinerlu tikillugit. Ilisimaqasaqarluarnerput pissutaalluni aporfiusinnaasut siusissukkut maluginiarneqarnissaat aaqqiiviginissaallu qulakkeertarparput, taamaasillutalu ataqatigiissaarluakkanik sanaartornikkut suliniuteqarsinnaasarluta, piumasaqaatinut sakkortunerpaanut naapertuuttunik.
GIS-imik GeoDatamillu sullissisarnitsigut nunalerinermut tunngatillugu misissueqqissaarneq, nunap assiliornerit datanillu assilianngortitsinerit periarfissaraagut. Geodatanik katersuineq, suliarinninneq, katiterinerlu ingerlattarpagut. Silassorissuusiaq atorlugu paasissutissat toqqaannartumik pissarsiarisinnaanngisagut naatsorsukannerlugit ilanngussinnaasarpagut. Periutsit tamakku suliniutini assigiinngitsuni atorneqarsinnaapput, soorlu attaveqaasersuutinik pilersaarusiornermi pitsanngorsaanermiluunniit, aammalu nukimmik atuinermik avatangiisinulluunniit sunniutinik misissueqqissaarnermi.
Digitaliusumik kiffartuussinigut ataatsimut isigalugit tamarmik dataativit erseqqissarnissaannut paasisaqarfiginissaannullu iluaqutaasuupput, datat tunngavigalugit aalajangernernik periarfissiisut, taamaasillutillu aningaasalersuineq eqqarsaatigalugu ingerlatsinermi pilersaarusiornermilu iluaqutaasinnaallutik.
Suliaqarfiit
Silassorissuusiaq aamma ML
Algoritmet nutaaliaasut atorlugit datat paasinarsisinnaapput, nikingassutsit ersarissillutik, siumullu missingersuusiortoqarsinnaalluni – tamakku nalinginnaasumik pisariullutillu piffissartornartorujussuusaraluarput.
Erseqqissaalluni misissueqqissaarneq
Datanik misissueqqissaarluni periutsit atugaasimasut massakkulluunniit atugaasut erseqqissarneqarsinnaapput, s.i. naammassisat, qanoq sukkatigisumik naammassisaqarsinnaaneq, allannguutit, eqimattakkuutaarinerillu.
Siumut missingersuusiorluni misissueqqissaarneq
Pereersut pillugit datat atorluguit siunissami pisussat pissutsillu sumut ingerlanissaat pillugit missingersuusiortoqarsinnaavoq. Pineqartut tassaasinnaapput atuineq, pisariaqartitat, nalorninaatilluunniit.
Visualisering
Datat misissuinerillu tamanut paasiuminarsarniaraanni tulluartumik saqqummiunneqarnissaat pisariaqarpoq, s.i. grafitut assinngortillugu, skærmikkut ataatsimut isigalugu, uuttortaanermiluunniit immikkoortualunnut agguataarlugu.

Namminerisamik GPT-qarneq
Aaqqissuussaq ChatGPT-mut eqqaanartoq nammineq pigisaq atorneqaraangat teknologiip isumannaatsumik atorneqarnissaa qulakkeerneqartarpoq, aammalu nammineq toqqortaatit akornanni paasissutissanik ujartuinissamik periarfissiisarluni.

IKT/BIM-imi aqutsineq
IKT aamma BIM atorlugit sanaartornikkut suliniutit ataqatigiissaarluarneqarnissaat qulakkeerneqartarput, aalajangiinerit oqilisarneqartarput, sanaartornissarlu sivikinnerullunilu akikinnerusarluni.

3D scanning
Illut attaveqaasersuutillu sukkasuumik eqqorluartumillu uuttortarneqassagaangata 3D scannerit atorneqartarput. Laserteknologii atorlugu suliniutinut atugassianik 3D modelliliorsinnaavugut eqqorluartunik annikitsualunnillu ilanngussuilluartunik.

Dronit (timmisartut inuttaqanngitsut)
Dronit atorlugit illut, nuna, attaveqaasersuutillu sukkasuumik uuttortarneqarsinnaapput. LiDAR teknologii atorlugu suliniutinut 3D modelliliorsinnaasarpugut, uuttortaanerit annikitsunnguanik nalorninaateqarsinnaanerat akornutaanngikkaangat.

Geo Data
Sakkussat GIS-it atorlugit datat nunami sumiiffik aallaavigalugu misissoqqissaarneqarsinnaapput, taamaasillutalu suliniutinut tunngatillugu pilersaarusiorneq attaveqaasersuutillu eqqarsaatigalugit pitsaanerusumik tunngavilersukkamik aalajangiisinnaasarluta.

Nukissaq
Geodata atorlugit nukissamik atuinerit misissoqqissaarneqarsinnaapput najugaqarfiillu qanoq akulikitsigisumik sanaartorfigineqarsimaneri nalilersorneqarsinnaallutik. Misissuinerit naliliinerillu taakku atorlugit nunaqarfinni illoqarfinnilu nukissiornikkut pilersaarusiornerit taava suliarineqarsinnaasarput.

Pilersaarusiorneq
Erngup kiassarnerulluunniit aqqutissaanik angisuunik nutaanik sanaartornermi GIS-imit sakkut atorlugit pilersaarutit pitsaanerpaasut silatusaarnerpaasullu ujartorneqartarput.
Attavigitigut
Suliniummik eqqarsaatersuuteqaruit pituttorsimanngitsumik oqaloqatigisinnaavatsigut, sianerfigaluta oqaloqatigiinnissatsinnik inniminniisinnaavutit.
Tilvísingar

Ingeniørit siunnersuisartut, 1969-imili aallartittut
SMJ Ingeniørit siunnersuisartut 1969-imi augustimi aallarnerneqarpoq, aallarniisuuvoq Sofus M. Jakobsen, suliffeqarfittalu taanna ateqaatigaa.
SMJ Ingeniørit siunnersuisartut Savalimmiuni suliffeqarfiit siunnersuisartut annersaasa ilagaat. Suliaqarfiit sisamat iluanni siunnersuinermik tunniussisinnaavugut: Sanaartornermi, Nukissiornermi, Uumatitsivinnut tunngasuni, kiisalu Imeqarnermut tunngasuni.